Prioriteetsed uurimisteemad

RMK teadusnõukogu on teadlaste ja uurimisgruppide poolt välja pakutud teemade seast välja valinud prioriteetsed uurimisteemad. Teemade lühikokkuvõte (2018. aasta seisuga) on toodud allpool, täpsem kirjeldus siin.

Loetletud teemadel ootame rakendusuuringute rahastustaotlusi 31. maini 2018.

1. Metsades esinevate häiringute riskide hindamine ja leevendamine muutuva kliima tingimustes
Muutuv häiringurežiim mõjutab oluliselt metsade seisundit ning sellest tulenevalt ka metsakaitse vajadusi ja praktikat. Kliimamuutusest ja sellega kaasnevatest patogeensetest teguritest tingituna on oluline kirjeldada, analüüsida ja prognoosida erinevate häiringute mõju looduslikele ja majandatud metsadele, et kohandada uusi metsakasvatuslikke ja metsakaitselisi võtteid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugeva inimmõjutusega ja ekstreemsetest ilmasikuoludest mõjutatud metsakoosluste häiringukindlusele ja häiringujärgsele taastamisele/taastumisele.

2. Lehtpuupuistute produktsioonivõime ja majandamine 
Majanduslikult oluliste lehtpuupuistute kasvu, tootlikkust ja elurikkust pole Eestis siiani piisavalt uuritud. Teadusuuringutel põhinevad soovitused võimaldaks Eestis kasvavaid lehtpuupuistuid majandada efektiivsemalt ja looduslähedasemalt. Täpsustamist vajab mitmete lehtpuupuistute kasvukäik erinevates kasvukohatüüpides ning puude kasvu mõjutavad tegurid, sh kliimamuutused. Põhjalikumat analüüsi vajab lehtpuupuistute roll bioenergia ressursina, samuti erinevate lehtpuuliikide ning mulla omavahelised seosed ning mõjud. Lehtpuupuistute kasvatamisel energia tootmiseks on aktuaalsed teaduslikult põhjendatud uudsed metsakasvatuslikud soovitused.

3. Metsakasvatuslike tegevuste (sh metsa uuendamise, hooldusraiete ja metsaparanduse) efektiivsuse ja riskide hindamise metoodika    
Teaduslikud soovitused metsade majandamiseks erinevates kasvukohatüüpides, erineva liigilise koosseisuga ja erineva vanusega puistutes on siiani olnud võrdlemisi üldised (nt lehtpuu välja võtta, okaspuu alles jätta). Vaja on vaadelda erinevaid metsakasutusvõtteid (metsa uuendamine, metsakultuuride ja noore metsa hooldamine, hooldus- ja uuendusraie, metsaparandus) kompleksselt ning leida sobiv metoodika nende efektiivsuse ja riskide hindamiseks, arvestades rakendatud võtete pikaajalist tasuvust.

4. Võimalused kaitstavate metsade eesmärgipärasuse suurendamiseks
Eesti metsamaast on 13% range kaitse all ja 12% majandamispiirangutega (SMI 2017), kuid suur osa sellest pindalast ei täida eri hinnangutel oma looduskaitselisi eesmärke. Näiteks on pool rangelt kaitstavate metsade pindalast ka veel aastal 2030 vähem kui 100-aastane. Vaja on teadmisi tõhusatest võtetest kaitstavate metsade (sh piiranguvööndite ja väikeste alade, nt vääriselupaikade), ökoloogilise kvaliteedi tõstmiseks elurikkuse-alase teadmuse parandamise, ökoloogilise taastamise, metsamajanduslike võtete (sh raiete planeerimine, metsaparandus) või ümbritsevate alade majandamise kaudu.

5. Patogeenikindlama kultiveerimismaterjali tootmine
Metsakasvatuslikult oluliste puuliikide parendamisel on peamine rõhk olnud kohanemisvõimel, kasvukiirusel ning tüve ja puidu kvaliteedi omadustel. Arendustöö käigus ei ole aga arvestatud puuliikide vastupanuvõimet erinevatele patogeenidele. Selleks, et toota patogeenikindlamat kultiveerimismaterjali, on oluline teada, kas ja kui palju on plusspuukloonide ja nende järglaste resistentsuse tase päritav.

6. Keskkonnasäästlikud metsakaitseviisid ja bioloogiliste tõrjevahendite efektiivsuse analüüs
Okaspuupuistud eelkõige viljakates kasvukohatüüpides on vastuvõtlikud seenpatogeenidele ja kahjurputukatele. Kahjustuste ulatust ja hulka võib mõjutada hooldusraiete teostamine ja kliimamuutusest tulenev lühem talvekülm ja sellest tulenevalt raiete tegemine külmumata pinnasega. Okaspuupuistutes on alates esimese harvendusraie teostamisest vajalik tekkivate kändude töötlemine juurepessu arengut pärssiva loodusliku biopreparaadiga Rotstop. Vajalik on analüüsida enam kui 10 aastat kasutusel olnud Rotstop preparaadi pikaajalist toimet ja püsivust kändudes ja ka teisi keskkonnasäästlikke võimalusi juuremädanike kahjustuste leevendamiseks/ vähendamiseks.
 
7. DNA-põhiste meetodite rakendamine metsakultiveerimismaterjali parendamisel
Pikaajalisest peamiste metsapuuliikide kultiveerimismaterjali tootmise strateegiast lähtuvalt saavad seemlad olema peamiseks seemnete varumise kohaks. Eestis on enam kui poole sajandi jooksul rajatud männi-, kuuse- ja arukase klooniarhiive, mis on täitnud ka seemlate funktsiooni. Klooniarhiivides olevate kloonide omaduste kohta tehtud uurimistöö ei ole piisav ja on aegunud. Selgitamaks klooniarhiivides olevate kloonide järglaste kasvu- ja kvaliteediomadusi rajati aastatel 2012-2017 männi järglaskatsekultuurid, alustatud on kuuse järglaskatsekultuuride rajamisega. Vaja on kontrollida seemlakloonide poogendite päritolu ja pärilikkuse seoseid. 

8. Säästliku metsanduse tähendus ja teadvustamine ühiskonnas
Säästlik metsandus on Eesti metsapoliitika ametlik eesmärk juba 1997. aastast, kuid viimase kahe aasta jooksul peetud ühiskondlik arutelu metsanduse üle näitab tõlgenduste paljusust ja erineval määral mõistmist. Lähtealuste paremaks mõistmiseks on vaja aru saada säästliku metsanduse käsitluste kujunemise lähtealusetest Eestis (paradigmad, väärtushinnangud) ning uurida võimalusi, kuidas praeguseid käsitlusi säästva arengu suunas liikumiseks kõige paremini kasutada ja edasi arendada.

9. Raietööde ja maapinna ettevalmistamisega kaasnevate mullahäiringute mõju metsaökosüsteemide aineringele ja elurikkusele
Raiete ja maapinna ettevalmistuse käigus toimuvad mullahäiringud. Erinevate majandamisvõtete mõju metsaökosüsteemi süsiniku- ja lämmastiku (CN) ringele ning nende sünergeetilisele koosmõjule ei ole Eestis uuritud. Samuti on senised teadmised selle tegevuse mõjust elurikkusele, nt alustaimestiku liigilisele mitmekesisusele ja metsataimede kasvule napid.

10. Invasiivsete võõrliikide võimalik ökoloogiline ja majanduslik mõju Eesti metsadele
Eesti metsadesse on kliimamuutuste tõttu või inimese kaasabil levimas mitmeid liike, kes võivad muutuda invasiivseks ja oluliselt muuta Eesti metsaökosüsteemide toimimist. Mõned invasiivsed putuka- või seeneliigid võivad põhjustada ka olulisi kahjustusi majanduslikult olulistele puuliikidele. Metsanduslike otsuste langetamiseks on olulisi muutusi ja kahjustusi kirjeldavaid, prognoosivaid ja tõrjevõtteid käsitlevaid rakendusuuringuid ebapiisavalt.